Invakomisjon – link puuetega inimeste ja linnavalitsuse vahel

Eri huvirühmade kaasamine otsuste tegemisel on meie riigis kujunenud heaks tavaks. Kaasamise eesmärk on tõsta otsuste kvaliteeti ja ühiskondlikku legitiimsust, suurendades valitsusvälise, era- ja avaliku sektori osalust otsuste ettevalmistamise ja tegemise protsessis. Tallinna Linnavalitsuse invakomisjon on hea näide sellisest koostööst.
Komisjoni eesmärk on nõustada linnavalitsust ja aidata kaasa linnavalitsuse tegevuse korraldamisele, et luua puuetega inimestele võrdsed võimalused. Komisjon käib koos kord kvartalis ja seda juhib sotsiaalvaldkonna eest vastutav abilinnapea, teist valimisperioodi on esimeheks Merike Martinson. Komisjoni kuuluvad Tallinna Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees, linnavalitsuse eri ametite ja puuetega inimesteorganisatsioonide esindajad. Eri puudeliike esindavad Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing, Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Iseseisva Elu Keskus ja Tallinna Puuetega Inimeste Koda.

Kui algusaastatel koguti järgneva koosoleku teemad vahetult enne koosolekut, siis viimastel aastatel on puuetega inimeste organisatsioonid teinud teemade suhtes ettepanekud aasta lõpul. Algava aasta esimesel koosolekul koostatakse teemadest aastaplaan, mis on komisjoni töö aluseks. See võimaldab töötada efektiivsemalt ja sisukamalt, muidugi võib koosolekule tuua arutluseks ka jooksvaid küsimusi. Komisjoni tehnilise töö tagab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti esindaja.

Kogunetakse kord kvartalis ja kohtumiskohtadeks on eri asutused või organisatsioonid, mis on olulised puuetega inimeste valdkonnas. Nii tutvutakse ka nende asutuste või organisatsioonide tööga. Näiteks käesoleval aastal on kavas pidada koosolekud Tallinna Tehnikaülikoolis, kus on viimastel aastatel palju ära tehtud erivajadustega üliõpilastele sobiva keskkonna kujundamisel, Magdaleena Taastusravikliinikus ja aasta viimane koosolek on planeeritud pidada Heleni kooli valmivas uues korpuses.

Selle aasta esimene koosolek, kus kinnitati komisjoni aastaplaan, toimus veebruaris Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses. Kuna ettepanekuid eri teemade käsitlemiseks oli palju, otsustati planeerida sellesse aastasse erandlikult viis koosolekut.Toon välja mõned selle aasta teemad: kuulmisrehabilitatsiooni programmi tutvustamine, taastusravi kättesaadavus, mitmesugused ligipääsetavusega seonduvad teemad, sh nägemispuudega ja ka arengupuudega inimestele, hariduse ja tööga seonduv, sh puuetega inimeste rakendamisest sotsiaalsetel töökohtadel,hoolekandeteenuste kvaliteedi järelevalve, nägemispuudega inimeste sotsiaalkeskuse arendamine, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine omavalitsuse tasandil. See loetelu ei ole kaugeltki täielik ja kindlasti toovad puuetega inimeste esindusorganisatsioonid komisjoni ka mitmeid jooksvaid kiiret lahendamist vajavaid küsimusi ja linnavalitsus omalt poolt ülevaateid valdkonna arengust ja vajadustest.

Pärast tegevuskava vastuvõtmist jõuti esimesel koosolekul arutada veel mitme valdkonna teemasid. Tallinna noortenõukogu liikmed Sven Kõllamets ja Jüri Lehtmets tegid ettekande sellest, kuidas toetada puuetega noorte aktiivsust ja kutsusid üles innovatiivsemalt mõtlema puuetega inimeste valdkonnas.

Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2012–2027 tutvustas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekandeosakonna juhataja Uku Torjus. Arengukavasse tegi ettepanekuid ka Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Enamikku neist ettepanekutest ka arvestati, näiteks luua juurde uusi puuetega inimeste päevakeskusi, arvestades just asumipõhisust, et teenus oleks puudega inimestele kättesaadavam.
Abilinnapea Merike Martinson andis ülevaate puuetega inimeste hambaravi korraldusest. Tallinnas on narkoosiga ravi edaspidi kättesaadav Tallinna lastehaigla juures ja Lääne-Tallinna keskhaiglas, haigekassa kompenseerib narkoosiga seonduvad kulud alates käesolevast aastast.

Invakomisjon on vajalik koostööorgan. Kindlasti muutub aja jooksul töö sisukamaks ja puuetega inimeste ühendused saavad sõnakamaks ning meie kõigi töö konstruktiivsemaks. Tunda annab muidugi puuetega inimeste organisatsioonide vähene võimekus, ühendustesse on kogunenud küll palju teavet eri puuete ja haiguste kohta, aga tõsisemaks analüüsiks, mis on töömahukas, pole organisatsioonidel tööjõuressurssi ega raha, ainult vabatahtlikkuse alusel töötamine ei saa pika aja jooksul olla väga tulemuslik.

Eelmisest aastast lülitati komisjoni ka Tallinna Volikogu tervishoiu- ja sotsiaalkomisjoni esimees Kadi Pärnits. See on igati tervitatav, aga väga tähtis oleks kaasata komisjoni töösse esindajad igast volikogu fraktsioonist. Volikogu liikmed saaksid seeläbi paremini infole ligi ja oleksid teadlikumad puuetega inimeste probleemidest. Näiteks eelarve hääletamisel võimaldab see vajadusel palju lihtsamini saada volikogu toetust.
Siin võiksime võtta eeskuju Helsingi vammaisneuvostost, mis on sarnane puuetega inimeste ja krooniliste haigustega inimeste organisatsioone ühendav koostöökogu Helsingi linnavalitsuse juures ning kuhu kuuluvad esindajad kõigist Helsingi linnavolikogu fraktsioonidest.

Tallinna invakomisjoni koosolekutel valitseb avatud ja töine meeleolu, komisjon on vajalik infovahetuse ja koosmõtlemise koht, mille abil paraneb puudega inimeste elu puudutavate otsuste kvaliteet ja seeläbi paraneb kõigi tallinlaste elu-olu. Mis on hea puudega inimestele, on hea ka kõigile teistele linlastele.

Külli Urb, 2012